1999.a.

ei saa hakkama

kõik on otsas
ei tule enam midagi
mõtteta mõte paberile potsas
pastakas tõrgub kirjutamast sedagi
tühi või tühjaks saand
põlend , läbi põlend
avatud kaan
keel abitult laperdab
sõnad põgenenud
ja näe kurat ei teki midagi juurde
higista või värista õlgu
kõigest südamelööke kuulen
kus on küll mõte , kus jõlgub
sigarett , juba viies
pilk tapeedi mustrit anub
kus on küll liiges mis vahtu lööks sõnu
-
ei piina enam end
õunamahlaga uputan viimase katse suuõõnes
sigareti suitsuga puhun hääbuma tekkiva mõttelennu
neelatan ja olen rõõmus