(kõpu- film- 100 aastat tagasi)

õhtune film

tunnen kuidas ribide vahele tungib nuga
keha nõuab maandumisluba
kuid ma ei näe kuskil verejuga
või ehk olen surnud juba
-
ei nii see olla ei saa
kostub linnulaulu ja eemal vikerkaar
mina põllul siruli maas
võtan tahtejõu kokku ja
-
tõmban noa rinna seest
ihu lõtvub , nigu oleks ta veest
kuulen veel üht karjet kaugusest
ning kaobki pilt mul silme eest