Hetk
Päike loojub,
kaotab mu soovid,
ma juba enne loobund.
Kohtub me pilk,
silmis kutsuv helk,
mõistma pean , et telk.
Kaart silme ees
Näe õnn ! Näe koht see !
Mis veel ?
Pane maha !
Ja raha !
Jäta , sa pole paha .
Miski kisub,
mu hinge risud,
oleks ma vaid küsind.
Oleks ma vaid see.
Miks sa vahet ei tee !
See on lõputa tee.
Sa oled näind , oled eland,
õige aeg on kevad.
Vaata ! nemad !
Haara siit !
Näe õpetlik viit,
me üks liik.
Nemad arvavad ka.
Noh ! Sina ka !
Ja , ja , ja !
Ma näen suremas,
ei ole tulevast.
Täida see võlts kast !
Sisu ? Jäänd ilu.
Fantaasia rahuldab su kihu,
ongi ideaal ja mu ihu.
