sinu lõpp

maga rahulikku und
väljas ei saja ammugi enam lund
kätte jõudmas sinu tund
-
sul on aeg ära minna
tead küll kuhu, - varjudelinna
ei , siit supist sa ennast välja ei vinna
-
sind mürgitasime vaikselt
et sa ei saaks aru - sest imelikust maitsest
mis tungis kohvi seest sinusse, nagu päevitus päiksest
-
varst seisame su lehkava laiba kõrval
papp möliseb midagi, kuid seda ei kuule me kõrvad
sest mõtteis, meil juba uued mõrvad
-
mingi mulje sa meile jätsid
ei , ei mitte litsid
su naiivsed silmad ja pikad patsid