9-palliga piljard
Pool
Amerikanka
Inglise piljard
Moskva püramiid
Snooker
Tapja



9-palliga piljard

9-palliga piljard:
1/Mängu mängitakse ristkülikukujulisel 6 korviga laual 1- 9-ni nummerdatud palliga ja valge ehk löögipalliga. Palle numbritega 1 - 9 nimetatakse sihtpallideks
2/Mängu eesmärk: mängija, kes lööb palli nr. 9 võrkauku tingimusel, et et igal löögil puutub löögipall esimesena kõige väiksema numbriga palli, on mängu võitnud
3/Mängu alustamine: pallid asetatakse lauale rombi kujuliselt nii, et pall nr. 9 asetseks keskmiste ja nurkmiste korvide juurest tõmmatud sirgjoonte ristumiskohal (musta märgi peal) ning pall nr. 1 rombi alumises tipus
4/Mängu avalöögi õigus määratakse loosi teel. Loosi võitjal on võimalus teha löök ise või anda selleks võimalus vastasele
5/Avamängija peab tabama löögipalliga kõige väiksema numbriga palli. Ta on kohustatud vähemalt ühe sihtpalli võrku ajama või põhjustama vähemalt nelja palli põrkumise piljardilaua mänguala ääre vastu. Kui see ei õnnestu on tegemist veaga, pallid pannakse
oma algasetusse tagasi ja avalöögi õigus läheb üle vastasmängijale. Mitme sihtpalli võrku löömine ei ole viga
6/Avalöögile järgneval löögil võib mängija kasutada "push out"-i - õigus lüüa kiipall uuele positsioonile nii, et kiipall ei puutu sihtpalli(e) ega mängulaua poorde (kõik teised veamääratlused kehtivad)
7/"Push out"-i löögist tuleb vastast ette teavitada enne lööki.
8/Kui pall või pallid lüüakse võrkauku vastavalt reeglitele, saab mängija lisalöögi seni kuni löök ebaõnnestub või ta teeb vea
9/Vead:
- löögipalli võrku ajamine
- löök mis ei ole alustatud löögipalli löömisega
- palli laualt ära löömine
- löögipalliga esimesena kokku puutunud sihtpall ei ole väikseim nummerdatud pallidest
- kui mängija riided või keha puudutavad mingit palli
- mängu jätkamine enne kui kõik pallid on seisma jäänud
- lüüa löögipalli kii teiste osadega peale tipu
- lüüa löögipalli kiiga rohkem kui üks kord korraga
- hüppelöök - löögipall hüppab enne sihtpalliga põrkumist üle mõnest teisest pallist
- lükkelöök - kii jääb kontakti löögipalliga pärast seda kui see on alustanud liikumist
10/Vea korral läheb löögivoor järgmisele mängijale ja ta saab õiguse asetada löögipall vabalt valitud kohale. Veaga võrku löödud palli lauale tagasi ei asetata (v.a pall nr. 9).
11/Mäng on kaotatud juhul kui:
- mängija taotleb saavutada eelisseisu liikuva palli puudutamisega või muul moel palli suuna ja asendi muutmisega.
- kui järjest kolmel löögivoorul sooritab mängija ebaõnnestunud löögi



Pool

1. MÄNG
Seda mängu tuntakse kui 8 palliga piljardit ja edaspidi kasutatakse nendes reeglites sõna "mäng". Eeldatakse, et mängijad ja meeskonnad mängivad seda ausalt ja sportlikul viisil.

2. NÕUDED MÄNGULE
Mängu mängitakse ristkülikukujulisel 6 korviga laual 15 palliga, pluss kiipall. Pallid moodustavad 2 gruppi, kahe erineva värviga pluss kaheksas musta värvi pall. Teine võimalus on mängida 1-7 nummerdatud värviliste pallidega ja 9-15 nummerdatud triibuga pallidega. Palle nendes kahes grupis nimetatakse sihtpallideks.

3. MÄNGU EESMÄRK
Mängija või meeskond, kes ajab oma grupi sihtpallid esimesena ükskõik missuguses järjekorras võrku ning suudab seejärel määrustepäraselt ka musta palli sinna ajada, on mängu võitnud.

4. MÄNGU ALUSTAMINE (uuestialustamine)
4.1. Pallid on asetatud lauale nii et must pall asetseks keskmiste ja nurkmiste korvide juurest tõmmatud sirgjoonte ristumiskohal.
4.2. Mängukord määratakse loosi teel (näit. kulli-kirja viskamisega). Loosi võitjal on valikuvõimalus teha esimene löök ise või anda selleks võimalus oma vastasele.
4.3. Avamängija lööb kii palliga kolmnurgas olevaid palle ükskõik missugusest positsioonist, kas "D" pealt või selle seest. Ta on kohustatud palli võrkauku ajama või vähemalt põhjustama min. kahe palli piljardilaua ääre vastu põrkumise. Kui see tal ei õnnestu on tegemist lubamatu löögiga, mille tulemusena pannakse pallid oma kohtadele tagasi. Seejärel alustab mängu uuesti vastasmängija ühekordse lahtilöögiga, millele järgneb üks "visit" (s.t. ühte lööki millele järgneb seeria lööke).
4.4. Esimese löögi järel, kui mängija on mingi palli võrkauku ajanud, märgistab see tema gruppi, kui ta ei aja võrku palli kummastki grupist, peab ta nimetama oma valiku enne kui mäng jätkub.
4.5. Kui avalöögist ei ole ühtegi palli võrku aetud, siis juurdetulev mängija peab nimetama oma valiku pallidest, enne kui mäng jätkub.
4.6. Kui viga esineb avalöögil (v.a. punkti 4.7. juhul), siis võrkauku aetud palli ei arvestata määratud grupis.
4.7. Kui mängija ajab musta palli võrkauku esimesel löögil, siis alustatakse mängu uuesti sama mängija poolt, selle eest teda ei karistata. Pall asetatakse tagasi oma algkohale, sama kehtib ka siis, kui näiteks teised pallid, kaasa arvatud kiipall, lüüakse võrkauku.
4.8. Kui pall või pallid aetakse määrustepäraselt võrkauku, saab mängija lisalöögi ja see võib toimuda kuni mängijal kas ebaõnnestub määratud palli võrkauku ajamine või teeb ta vea.
4.9. Kombineeritud löögid on lubatud juhul kui mängija lööb (saab pihta) ühele oma grupi pallidest esimesena (juhul kui ei kehti reegel 6.2.).
4.10. Mängija võib võrkauku lüüa ühe või rohkem oma vastase pallidest, võimaldades kiipalli lööke oma grupi pallidele ja võimaldades ühe või rohkem oma grupi pallidest ajada võrkauku sama löögiga.

5. MÄÄRUSTE VASTANE (lubamatu)
5.1. Kiipalli võrkauku ajamine.
5.2. Löök vastase pallidele enne oma palli või pallide puutumist (v.a. kui kehtib reegel 6.2.).
5.3. Kui ei lööda kõiki sihtpalle kiipalliga (sihtpalle peab lööma ainult kiipalliga).
5.4. Hüppelöögid - see on kui pall hüppab üle ükskõik millise palli ja millisest kohast enne kui puutub kokku millise tahes palliga.
5.5. Kui mängija saab esimesel vastupõrkel pihta mustale pallile kiipalliga enne seda kui tema enda pallid on auku aetud (v.a. siis, kui kehtib reegel 6.2.).
5.6. Auku ajada vastase palle. (v.a. kui kehtivad reeglid 4.10. ja 6.2.).
5.7. Palli laualt ära löömine (maha ajamine). Kõik pallid, ka must pall, pannakse tagasi asendisse 4.1. või nii lähedale kui võimalik sellele asendile ilma, et ühtegi teist palli puudutaks, otsejoones selle asendi ja D vahele. Kui kii palli on mängitud positsioonil või positsiooni D sees, siis palli loetakse "laualt ära" olevaks, kui ta tuleb mujale kui lauale.
5.8. Kui mängija riided või keha puudutavad mingit palli.
5.9. Kui mängijal ei ole vähemalt üks jalg põrandal.
5.10. Puudutada kiiga teisi palle (võib ainult kiipalliga).
5.11. Mängida lohakalt.
5.12. Jätkata mängu enne kui pallid on seisma jäänud.
5.13. Mängida, enne kui pall või pallid on oma asendisse pandud.
5.14. Lüüa kiipalli mingi muu kii osaga peale kii tipu.
5.15. Lüüa kiipalli kiiga rohkem kui üks kord.
5.16. Puudulikult või ebaselgelt väljenduda kui kehtivad reeglid 4.4. või 4.6.
5.17. Määrusevastane esimene löök.
5.18. Löögi lüke (vaata 8.1).
5.19. Liigutada palle või musta palli kui puutuv pall on juba eemaldatud.

6. KARISTUSLÖÖGID
6.1. Järgides igat määruserikkumist reegli nr.5 puhul, võib juurdetulev mängija mängida kiipalli sealt kus see asub või D-st (nagu reeglis 8.2. ja järgida 6.2.). Liigutadeskii palli D-sse, ei sätesta see mõisteid shot (see tähendab kii palli löömist üks kord) ja visit (see tähendab ühte lööki ja löökide seeriat).
6.2. Arvestades viga (määruserikkumist), saab juurdetulnud mängija ühe vaba löögi, millega ta võib ilma nimetamata lüüa kiipalli otse ükskõik missugusele pallile, kaasaarvatud oponendi pallid ja must pall. Siiski ta ei tohiks ajada võrkauku musta palli, mis tähendaks mängu kaotamist, kui et ainult mängija on juba auku ajanud kõik oma grupi pallid ja tal on jäänud sinna ajada ainult must pall, et võita mäng.
6.3. Järgides üksikut vaba lööki, mis on kirjeldatud reeglis 6.1., alustab mängija oma normaalseid lööke.

7. MÄNGU KAOTAMINE
7.1. Kui mängija lööb võrkauku musta palli enne kui on löönud sinna kõik oma grupi pallid (v.a. reeglis 4.7. lubatu) siis ta kaotab mängu.
7.2. Kui mängija ajab kiipalli auku samaaegselt musta palliga, kaotab ta mängu.
7.3. Kui mängija taotleb saavutada ülekaalu tahtliku liikuva palli puudutamise või palli tagasivõtmisega lastes seda auku, siis ta kaotab mängu.

8. ÜLDINE
8.1. LÖÖGI LÜKE - on siis kui kii jääb kontakti kiipalliga, kui too on alustanud oma edasiliikumist.
8.2. KII PALL KÄES - kui mängijal on kiipall käes, mängib ükskõik missugusest asendist kas D positsioonil või D sees ja ükskõik mis suunas.
8.3. MÄNGIJA KONTROLLI ALL - mängijat peetakse kontrolli all olevaks sellest ajast alates kui tema keha, kii või riietus puudutavad lauda enne tema lööki. Kontrolli all on ta kogu oma löögi aja, kuni tema oponent teeb sama oma löögi ajal. Iga pall, mis kukub võrkauku selle aja jooksul (kaasa arvatud must pall), öeldakse mängijal olevat auku aetud ja ta on kohustatud ükskõik missugusteks karistusteks privileegideks, mida talle tavaliselt antakse palli või pallide auku ajamise eest, mis vastavad mängureeglitele 5.3.
8.4. MÄNG ON LÕPETATUD kui must pall on ükskõik missugusesse auku aetud ja kõik ülejäänud pallid, kaasa arvatud kii pall on jõudnud lõppseisu (v.a. reegel 4.7.)
8.5. PUUDUTAV PALL (kokku puutuv pall) - mängija peab mängima eemale puutuvast pallist, mis ei tohi liikuda (vt. 5.19.). Kui puutuv pall on mängija enda grupist, peetakse teda mängivaks selle palliga. Kui kehtib 6.2., peab mängija mängima eemale puutuvast pallist ja teda peetakse selle palliga mängivaks.

9. UMMIKSEIS
Kui on olukord, kus ei saa teha mitte karistatavat lööki, siis alustatakse uuesti sama mängija poolt vaatamata sellele kuidas see seis on tekkinud. Kui kohtunik või siis mängija ei luba mängu jätkata või on tekkinud väljapääsmatu olukord, siis alustatakse mängu sama mängija poolt.

10. MÕISTED
10.1. Mõiste "SHOT" - kiipalli löömine üks kord.
10.2. Mõiste "VISIT" - üks löök või terve seeria lööke.
10.3. Mõiste "BREAK" tähendab mängu esimest lööki.
10.4. Kõrvalt õpetamist peetakse ebasportlikuks käitumiseks (vaata reegel 1).
10.5. Kohtunik võib nõu anda ainult reeglite selgitamiseks.



Amerikanka

Amerikanka:
Reeglid samad mis "Moskva püramiidis" kuid järgmiste erinevustega:
- Pärast avalööki võib löögipalliks olla ükskõik milline pall.
- Trahviks lauale tõstetud palli kohe lüüa ei tohi
- Pikenduste kasutamine on keelatud.
Moskva püramiid



Inglise piljard

Inglise piljard:
1/Mängu mängitakse inglise piljardilaual kolme palliga: punane, valge ja täpiga valge. Punane on mõlemale mängijale sihtpalliks. Üks mängijatest kasutab löögipallina valget ja teine täpiga valget palli. Mängu ajal, kui mängijal pole löögivoor, on tema
löögipall vastasele sihtpalliks. Lüüa tuleb oma löögipalliga üht või mõlemat sihtpalli nii, et löögi tulemusena saaks punkte
2/Mängu eesmärk on koguda kokkulepitud arv punkte või saavutada suurima punktisumma kokkulepitud aja jooksul
3/Punktiarvestus: · lüües auku punase palli - 3 punkti · lüües auku oma löögipalli punase puutest - 3 punkti · lüües auku vastase palli - 2 punkti · lüües auku oma löögipalli vastase palli puutest - 2 punkti · puutudes mõlemat sihtpalli - 2 punkti
4/Mängu alustamine: pallid asetatakse lauale nii, et punane pall asetseks musta pallikohal (sama mis snookeris - 1/11 laua mänguala pikkust ülemisest poordist), valge või täpiga valge D alas
5/Mängu avalöögi õigus määratakse loosi teel. Loosi võitjal on võimalus teha löök ise või anda selleks võimalus vastasele
6/Avalöögil vastase pall ei ole laual
7/Avalöök tehakse D alalt ja peab olema suunaga ülemise poordi poole
8)Mängijad löövad vaheldumisi kuni ühel neist õnnestub teha löök, mis annab punkte.
9)Löögivoor jätkub kuni löögi tulemusena punkte ei saada või tehakse viga
10)Kui auku lüüakse vastase pall, jääb see sinna kuni vastase löögikorrani. Kui auku lüüakse punane pall pannakse see tagasi omale kohale.
11)Kui punase oma koht on kinni, pannakse ta roosa pallikohale, kui seegi on kinni - keskmisele pallikohale.
12)Kui punane lüüakse auku 2 korda järjest, ilma et vahepeal mõni teine pall oleks auku läinud, pannakse ta keskmisele pallikohale. Kui punane nüüd uuesti auku lüüakse, asetatakse tagasi musta pallikohale.
13)Punast võib auku lüüa järjest 15 korda. Lugemist alustab uuesti löögipalli põrkumine mõlema sihtpalliga.
14)Järjestikku on lubatud teha 75 mõlema sihtpalliga põrkumist
15)Vead:
- löögipall lüüakse laualt maha
- löögipall ei puutu ühtegi palli
- kii jääb kontakti löögipalliga pärast seda kui see on alustanud liikumist
- löögipall hüppab enne sihtpalliga põrkumist üle mõnest teisest pallist
- löögi ajal vähemalt üks jalg ei asetse põrandal
- rohkem kui 15 järjestikust punase auku löömist
- rohkem kui 75 järjestikust mõlema sihtpalliga põrkumist
16)Veaga löögil saadud punkte ei arvestata
17)Vea korral saab vastane 2 punkti
18)Vea järel saab juurdetulev mängija õiguse valida, kas jätkatakse mängu hetkeseisust või tõstetakse pallid algasendisse tagasi
19)Kui juurdetulev mängija otsustab tõsta pallid algasendisse, asetatakse punane pall omale kohale ja vea tegija pall keskmisele pallikohale. Kohtunik või vastane peab teavitama mängijat 10.-st järjestikuse punase auku löömisest ja 70.-st mõlema
sihtpalliga põrkumisest



Moskva püramiid

Moskva püramiid:
1)Mängu mängitakse vene piljardilaual 1-15 nummerdatud valgete ning ühe punase palliga. Löögipalliks on punane pall
2)Mängu eesmärk: mängija, kes lööb võrku esimesena kaheksa palli, on mängu võitnud.
3)Mängu alustamine: valged pallid asetatakse lauale kolmnurka nii, et kolmnurga tipupall asetseks keskmiste ja nurkmiste korvide juurest tõmmatud sirgjoonte ristumiskohal. (musta märgi peal). Pallidel olevad numbrid selles mängus tähtsust ei oma
4)Mängu avalöögi õigus määratakse loosi teel. Loosi võitjal on võimalus teha löök ise või anda selleks võimalus vastasele
5)Avamängija lööb löögipalliga kolmnurgas asetsevaid palle laua pikitelgjoone esimese veerandi alalt
6)Kui avalöögi järel ühtegi palli võrku ei aetud, läheb löögivoor üle vastasele
7)Võrku võib lüüa nii valget, punast kui ka mõlemaid palle korraga ja ka mitu tükki
8)Kui võrku lüüakse punane pall võtab vastane laualt suvalise palli ja asetab löögivooru sooritava mängija palliriiulile. Punane pall tõstetakse tagasi laua pikitelje esimese veerandi alale
9)Kui pall või pallid lüüakse võrkauku vastavalt reeglitele, saab mängija lisalöögi seni kuni löök ebaõnnestub või ta teeb vea.
10)Vead:
- löögi tulemusena löögipall ei puutunud kokku ühegi sihtpalliga
- löök mis ei ole alustatud löögipalli löömisega
- löögipalli laualt ära löömine
- kui mängija riided või keha puudutavad mingit palli
- mängu jätkamine enne kui kõik pallid on seisma jäänud
- lüüa löögipalli kii teiste osadega peale tipu
- lüüa löögipalli kiiga rohkem kui üks kord korraga
11)Karistus, mis järgneb igale veale: vea teinud mängija palliriiulist võetakse üks pall ja asetatakse mänguvälja valli vastu. Kui mängija riiulis veel palli pole, jääb ta võlgu.



Snooker

Snooker:
SISSEJUHATUS
Snookrit mängitakse inglise piljardilaual. Mängida võib kahekesi või mitmest mängijast moodustatud võistkondadega. Mängu keskne idee on palli auku löömine ja positsioonimäng. Punkte saab õigetest sisselöökidest ja vastase vigadest. Võitja on mängija
või võistkond, kes kogub rohkem punkte. Kõik mängijad kasutavad sama valget löögipalli. Mängu juurde kuulub 21 sihitavat palli, mille punktiline väärtus on järgmine: PUNANE 1 punkti KOLLANE 2 punkti ROHELINE 3 punkti PRUUN 4 punkti SININE 5 punkti ROOSA 6
punkti MUST 7 punkti Punased ja värvilised pallid lüüakse aukudesse järjekorras, kuni punased pallid otsa saavad. Pärast seda lüüakse palle punktiväärtuse järgi, alustades kollasest ja lõpetades mustaga
MÄNGU KÄIK
1/Mängu alustamisõigus saadakse loosi teel
2/Alustav mängija teeb esimese löögi käsipalliga D-alalt
3/Löögipall peab esimesena puudutama sihitavat palli ning löögipall ei või veereda auku; - põrkega võib lüüa vaid punasega punast palli
4/Muu kui sihitav pall ei või veereda auku (lüües punast on sihitavad kõik punased pallid)
5/Iga löögivooru esimene sihitav pall on punane, kuni kõik punased pallid on löödud aukudesse; - ühe löögiga võib auku lüüa ka mitu punast palli, sel juhul saab iga auku löödud palli eest ühe punkti
6/Kui punane pall läheb auku on järgmine sihitav pall värviline; - värvilise palli aukulöömise eest saab mängija selle eest vastavad punktid ja pall tõstetakse tagasi oma kohale mängulaual ning löögijärjekord jätkub; - värvilisi palle tohib lüüa aukudesse
vaid ühekaupa (välja arvatud vaba palli puhul)
7/Punaseid ja värvilisi palle lüüakse aukudesse vaheldumisi kuni punased pallid on kõik aukudesse löödud
8/Kui mängijal ei õnnestu palli auku lüüa, läheb löömise järjekord järgmisele mängijale, kes jätkab sellest kohast, kuhu jäi löögipall
9/Ka viimase auku löödud punase palli järel auku löödud värviline pall tõstetakse tagasi omale kohale mängulaual ja seejärel lüüakse värvilised pallid aukudesse punktiväärtuse järjekorras, st. kollasest mustani
10/Kui lauale on jäänud ainult must pall, lõpetab mängu selle auku löömine või viga juhul, kui on viigiline punktiseis; - viigiseisu korral tõstetakse must pall oma punktikohale ja mängijad loosivad uue löögijärjekorra; - esimene mängija alustab
käsipalliga D-alalt ning palli aukulöömine või viga lõpetab mängu.
MÕISTEID JA OLUKORDI
*LÖÖK - löök loetakse sooritatuks, kui mängija lööb palli kii löögiotsaga.
*KÄSIPALL - käsipall on löögipalliks, kui pall on löödud auku või laualt välja; - käsipall on löögipalliks seni, kuni löök on tehtud õigesti käsipallialalt (D- alalt) või kui mängija on teinud vea.
*PALL LAUALT VÄLJAS - pall on laualt väljas, kui see peatub mujal kui mänguväljal või augus - värvilised pallid asetatakse oma punktikohtadele ja punased aukudesse.
*SNOOKER - löögipall on snookris, kui sirge löögiga piki joont sihitava palli tabamine ükskõik millisesse kohta on takistatud palli või pallidega, mis ei ole sihitavad pallid (palli läbimõõt mõlemalt äärelt pole vaba); - kui takistavaid palle on rohkem
kui üks, on snookrit põhjustavaks palliks löögipallile kõige lähemal olev pall; - kui laual on kasvõi üks pall, mis pole eelpool kirjeldatud viisil takistatud, pole ka löögipall snookris. NB! - punane pall ei tee punasele snookrit; - vall ei tee snookrit
*VABA PALL - kui löögipall on vea tõttu snookris antakse vastasmängijale vaba pall; - kui järgmine mängija tahab, võib ta valida sihitavaks palliks ükskõik millise palli; - palli punktiväärtus on sama, mis löögi järjekorras oleval pallil; - veaks loetakse
olukorda, kus löögipall ei taba esmalt vaba palli või kui vaba pall põhjustab sihitavale pallile snookri, juhul kui laual on vaid must ja roosa ei loeta sada veaks; - kui vaba pall lüüakse auku, tõstetakse ta tagasi oma kohale ja löögi järjekord
jätkub sihitava palliga;
- kui vaba palli asemel läheb auku snookeris olnud sihitav pall, saab mängija selle eest punktid ja löögi järjekord läheb edasi; - kui nii vaba pall, kui sihitav pall lähevad auku, saab mängija punkte vaid sihitava palli eest (kui sihitav pall on punane,
antakse punkt ka vaba palli eest); - vaba pall tõstetakse oma kohale mängulaual ja löögi järjekord jätkub.
*NURGA PÕHJUSTATUD SNOOKER - löögipall on nurga põhjustatud snookris juhul, kui sirge löögiga piki sirgjoont sihitava palli tabamine ükskõik millisesse kohta on takistatud augu suu nurga tõttu; - kui löögipall on vea tõttu nurga snookris, võib löögipalli
mängida D-alalt käsipallina kui mängija seda soovib
*HÜPPELÖÖK - hüppelöök on viga; - hüppepall on olukord, kus löögipall hüppab enne sihitava palli tabamist üle mingist teisest pallist või kui löögipall tabab sihitavat palli, kuid läheb sellest üle; - olukorda, kus löögipall hüppab teisest pallist üle
pärast sihitava palli tabamist või kui löögipall tabab kõigepealt sihitavat palli ja hüppab sellest üle valli põrkest, ei loeta veaks
*TAHTLIK VIGA - mängija peab parimal võimalikul viisil üritama tabada sihitavat palli; - juhul, kui see ei õnnestu, on tegemist veaga ja pallid asetatakse tagasi samadele kohtadele, kus nad olid enne vastasmängija tahtlikku valelööki
*KOHT ON KINNI - kui värvilise palli oma koht on kinni, siis pannakse see kõige suurema punktiväärtusega vabale kohale; - kui asetatavaid palle on rohkem kui üks ja nende kohad on hõivatud, siis pannakse esimene kõige suurema punktiväärtusega pall kõige
suurema punktiväärtusega kohale jne. (kui mõne palli oma koht on vaba, asetatakse see kõigepealt oma kohale, kuigi selle punktiväärtus ei pruugi olla suurim); - kui kõik kohad on kinni, tuleb värviline pall panna võimalikult oma koha lähedale keskjoonele
musta otsa otsavalli poolele; - kui tegemist on musta või roosa palliga ja ruum oma koha ja ülaotsavalli vahel on tervenisti hõivatud, pannakse pall laua pikijoonele, võimalikult oma koha lähedale, kuid alaotsavalli poolele;
LÖÖGIPALL ON KINNI - kui löögipall on kinni sihitavas pallis, tuleb see lüüa eemale; - kui seis on ebaselge, peab lööja teatama sihitava palli värvi, mida ta kavatseb lüüa.



Tapja

Seadke kuulid lauale nagu tavaliselt. Kuid sel puhul PEAVAD mängijad ajama kuuli auku (ükskõik, mis värvi, peale valge kuuli) iga kord , kui nad laua juurde astuvad. Igal mängijal on üks löök (välja arvatud mängijal, kes teeb lahtilöögi, tema saab kuuli
auku ajamiseks kaks lööki).
Kui mängija kuuli auku lööb, lahkub ta laua juurest ning annab võimaluse järgmisele mängijale. Kui mängijal ei õnnestu laua juures viibimise ajal kuuli auku ajada, kaotab ta ühe kolmest elust. Võidab mängija, kellel on mängu lõpus kõige rohkem elusid.